Bugunnatigεsεbεn biyometiriki basigilen : Mɔgɔw tε ka bɔ kosεbε ka taa u ka sεbεn minε

Laɲinin tun ye bugunnatigεsεbεn biyometiriki miliyɔn 8 min dilanni ye baara kun fɔlɔ la, miliyɔn 5.733.428 sera ka dilan o la. Nka kɔlɔsili la, Malidenw tε ka bɔ kosεbε fɔlɔ, ka taa u ka sεbεn dilannenw minε.

Publié vendredi 01 septembre 2023 à 09:07
Bugunnatigεsεbεn biyometiriki basigilen : Mɔgɔw tε ka bɔ kosεbε ka taa u ka sεbεn minε

Cakεda minnu ɲεsinnen bε bugunnatigεsεbεn biyometiriki basigilen dilanni, a dili u tigiw ma, olu bε wulikajɔ bεε la, min b’a to u ka se ka sarati dalen labato. Wa a kow taacogo ka ɲi u bolo. Nin kunnafoni in sɔrɔla mara ni desantaralizasɔn minisiri Kolonεli Abudulayi Mayiga ani basigi ni siwiliw lakananni minisiri Zenerali Dawudi Ali Mohamedini ka kunnafonidilajε senfε, min kεra kunun alamisa utikalo tile 31 san 2023.

O kunnafonidilajε kuncεra ni bugunnatigεsεbεn dilannenw lamara mangasa fila lajεli ye. O kun ye ka kunnafoni kolonw nkalontigiya sεmεntiya sεbεn in kunkanko la, min nafa ka bon jamanadenw bolo kosεbε, ni bεε hami y’a sɔrɔli ye.

Sεbεn suguya min don, a tε se ka bayεlεma mɔgɔ wεrε fε ; wa nafa caman b’a la. A bε kalatasεbεn ni kariti Nina jɔyɔrɔ fa. Basigi ni siwiliw lakananni, mara ni desantaralizasɔn ani kɔkankow ni diɲε tɔnbaw cε koɲεnabɔ minisirisow sen b’a dili baaraw la. Jεkulu kεrεnkrεnnen sigilen bε sεbεn in dili kama a tigiw ma ; o bε kε kalata jεkulu kεrεnkεrεnnnen (Aige) ka kɔlɔsili kɔnɔ. O minisiriso saba minnu kofɔra, o bεε tɔgɔlamɔgɔ bε sεbεnw dili jεkulu in kɔnɔ. O jεkulu in bε sεbεnw dicogo kɔlɔsi hali kɔkan.

Zenerali Dawudi Ali Mohamedini ka ɲεfɔli la, kɔkankow ni diɲε tɔnbaw cε koɲεnabɔ minisiriso sendonyɔrɔ ye sεbεnw laseli ye jamanaw na, Maliden hakε ka ca minnu na. Mara ni desantaralizasɔn ani « Aige » sendonkun y’a la kalatasεbεnko fanfεla ye. Mɔgɔ kelenna bugunnatigεlen don a ka bugunnatigεsεbεn biyometiriki basigilen kan.

Bugunnatigεsεbεn biyometiriki basigilen dilanni bε sira ɲuman kan. Don o don u bε sεbεn 69.000 de dilan. A ko bε cakεda min bolo lafiya yεrε t’a ma o bε kalo damadÉ” bÉ” sisan, a bε baara kε dÉ”gÉ”kun tile 7 bεε la. Sabula a ɲininna a fε, a k’a jilaja ka dÉ” fara sεbεn dilanta hakε kan tile kÉ”nÉ”, min b’a to laɲinin fÉ”lÉ” ye sεbεn miliyÉ”n 8 min ye, o ka se ka sabati a tuma na.  DÉ”wεrε dun ma se ka dilan fÉ”lÉ” sεbεn 5 ni kÉ” kÉ”. Nka minisiri ka fÉ” la, a jigi b’a kan ko a tÉ” miliyÉ”n 3 bεna se ka dilan sεtanburukalo in na.

Sεbεnw dili jεkulu fana b’a kan. Bamakɔ ani jamana marayɔrɔ caman bε k’u ka sεbεnw sɔrɔu. Marayɔrɔ minnu yɔrɔ ka jan Bamakɔ la, olu taw bε ka taa pankurun fε. Mali ka lasigidenso an’a ka kɔnsula bε jamana o jamana kan, bugunnatigεsεbεn biyometiriki basigilen bε ka taa yen.

Nka sεbεndilannaw ni dilijεkulu ka wulikajɔ n’a ta bεε, mɔgɔw yεrε tε ka bɔ kosεbε fɔlɔ, ka taa u ka sεbεnw minε u sɔrɔyɔrɔw la. Misali la, Bamakɔ sεbεn mumε 1.192.090 min bε bolo kɔrɔ, 109.643 dɔrɔn de minεna u tigiw fε. Sεbεnw bε minε yɔrɔ minnu na, o ye kominiw faabaw, arɔndisemanw, polisisow, zandaramasow, ani dugutigi dɔw ka so kinw kɔnɔ ; yɔrɔ yamaruyalen wεrεw b’o la, mara ni desantaralizasɔn minisiri ka fɔ la.

Sεbεn suguya minnu bε kε ka bugunnatigεsεbεn biyometiriki basigilen labɔ, minisiri seginna k’olu dantigε. O bεε bε se ka sεgεsεgε ni tabilεti ye. I dan ye ka kariti NiNA, karadante, bolifεn bolili yamaruyasεbεn, walima pasipɔri jira. Sεbεn in bε minε fu la, wari tε minε mɔgɔ si bolo a diyɔrɔ la. Malidenw bε se ka kala ta n’u ka bugunnatigεsεbεn biyometiriki basigilen ye kalata nataw la.

Dɔkala Yusufu JARA

Lire aussi : Tombouctou : Les communautés pleurent la perte de l'imam de la grande mosquée de Djingareyber

De son vrai nom Abdrahmane Ben Esaayouti, le grand imam a tiré sa révérence ce mercredi 10 decembre 2025. Il a été accompagné à sa dernière demeure par une foule nombreuse de fidèles, d'amis et de parents..

Lire aussi : Fonction publique d'État : Le recrutement de 926 agents contractuels lancé

Les autorités de la Transition ont décidé de combler au niveau de la Fonction publique d'État les insuffisances en termes de personnel de l'administration relevant du Code du travail..

Lire aussi : Abdoul Niang Journaliste, analyste politique et influenceur sur les réseaux sociaux : «L’ESSOR et L’ORTM gardent encore une place essentielle dans la communication d’État, la diffusion des politiques publiques et la valorisation des institutions»

Pour Abdoul Niang, il est évident pour tout le monde que ces deux médias publics ont marqué leur époque. L’ORTM est la principale source d’information audiovisuelle au Mali depuis plusieurs décennies. Quant à l’Essor, en tant que journal d’État, il est la référence écrite officiell.

Lire aussi : Kayes : La lutte contre le Sida ne faiblit pas

Le VIH/Sida représente un réel problème de santé publique à l’échelle planétaire.

Lire aussi : Sikasso : Réformes politiques, institutionnelles et électorales au cœur d’une rencontre

-.

Lire aussi : Université publique de Gao : Le ministre Kansaye entend accélérer son opérationnalisation

Dans le cadre de l’opérationnalisation effective de l’Université publique de Gao, le ministre de l’Enseignement supérieur et de la Recherche scientifique, Pr Bouréma Kansaye a entamé, le week-end dernier, une visite dans la Cité des Askia qu’il bouclera aujourd’hui. Il est accompagnÃ.

Les articles de l'auteur

Yεlεma ɲuman donni kalan cogoya la : Poroze « MIQRA » daminεna

Poroze in musaka sefawari miliyari 70 bεna se k’a to dɔnni ɲɔgɔn tε sɔrɔli Lise fila ka se ka jɔ, ani an bε Lise suguya minnu lakodɔn, o saba wεrε jɔli, ka fara lakɔliw dunfεnw sɔrɔli kan. ɲεmɔgɔw baaraw nun donni na.

Par Dɔkala Yusufu JARA


Publié mardi 19 septembre 2023 à 19:12

Mali: Soba dɔ cunna Bamakɔ, mɔgɔ fagalen hakε dɔgɔyalenba ye saba ye, caman joginna

Soba minnu bε wele suguya (R+1), o dɔ jɔtɔ cunna ni mɔgɔw ye Banankɔrɔnin sibiridon sεtanburukalo tile 16 san 2023, mɔgɔ kelen ni tora o la ka wɔɔrɔ jogin. Bolofεn caman tiɲεna : moto Jakarata 8 b’o la. A kεra midi tεmεnnen kɔfε, zandaramaw dagayɔrɔ la Banankɔrɔnin..

Par Dɔkala Yusufu JARA


Publié mardi 19 septembre 2023 à 19:07

KANI 2023 : Mali ni Sudandisidi, ŋεbilantolantanw kuncεli la

Degelikaramɔgɔ Eriki Seku sεli b’a ka cεdenw dalajε bi ntεnεn sεtanburukalo tile 04 san 2023 ntolantan fila labεnw kama..

Par Dɔkala Yusufu JARA


Publié lundi 04 septembre 2023 à 13:41

Ntolantan : Mali balontan sεkasidonon Salifu Keyita « Domεngo » fatura

Kibaru jugu cunna Malidenw kan sibiridon sεtanburukalo tile 2 san 2023 nεgε kanɲε 10 waati la, ko Salifu Keyita « Domεngo » fatura Faransi, k’a si to san 77 la. A bangera Wɔlɔfɔbugu-Bolobana ka balon tan san 1963 AS Ereyali fε kabini a san 17..

Par Dɔkala Yusufu JARA


Publié lundi 04 septembre 2023 à 13:30

Jamana cεfɔlikεlaba : San 2023 laselisεbεn kɔnɔko fanba bε boli dugukoloko, kiiriko ani baarakεla ladoncogo kan

Jamana cεfɔlaba y’a damana fangabulon ye, min bε baara kε a yεrε kolo la. San o san, a b’a ka baara kεlenw laselisεbεn dilan, min kɔnɔko dɔ ye hakεɲininw ani mɔgɔw kunkanko wεrεw ye.

Par Dɔkala Yusufu JARA


Publié vendredi 01 septembre 2023 à 09:09

Jεɲɔgɔnya sɔrɔdasiya nasira la : Mali ni Burukina bolo bε ɲɔgɔn bolo

Jamana fila ninnu y’a ŋaniya, k’u fanga kε kelen ye kojugubakε kεlεli la ; o min dagalen b’u dala a bε san caman bɔ. Burukina Faso sɔrɔdasiw ɲεmɔgɔba Kolonεli-Mazɔri Selεsitεn Sinpore ye taama min kε Mali kɔnɔ, o bε ɲεtaako sɔrɔlenw kologirinya..

Par Dɔkala Yusufu JARA


Publié jeudi 31 août 2023 à 19:03

Bila : Mɔgɔ 1 ni tora siraba kankasaara dɔ la, ka 43 jogin

Siraba kankasaara dɔ kεra gitɔrɔnba kan nεgε kanɲε 21 tεmεnnen ni sanga 55 ye Wakɔrɔ tkɔfε km6 ka kɔn Bila ɲε. Afirika turu kaariba dɔ tun don ; a bɔtɔ Bamakɔ ka Moti sεgεrε. A kεtɔ ka katakatanin yeelenntan dɔ fεgεn, a binna. Katakatanintigi in tun b’a la ka boli dibi la..

Par Dɔkala Yusufu JARA


Publié jeudi 31 août 2023 à 19:01

L’espace des contributions est réservé aux abonnés.
Abonnez-vous pour accéder à cet espace d’échange et contribuer à la discussion.
S’abonner