Sɔrɔdasiw fanga dɔ ye kunnafoni ye. I mana kεlε fεεrε o fεεrε siri, ni kunnafoni sabatisira t’a kɔnɔ, o ye tɔkajε ye. Kunnafoni de b’a to u bε se k’u yεrε tanga gεlεya caman ma. A bε san damadɔ bɔ sa, Mali sɔrɔdasiw bε ka labεn ka ɲε, ka baarakεminεn nafama caman fana sɔrɔ. Sanfεkεlε ni dugumakεlε sabatilanw b’o la. O de b’a la ka kε tangacogo ye juguw mantɔɔrɔ ma. Juguw ka baara fanba tɔ tolen bε janw dali ye sɔrɔdasiw ɲε. Nka o jan caman tε k’a kun ɲε sisan.
O misali ɲuman dɔ ye sɔrɔdasiw dabolo ye Tumutu mara kɔnɔ. Sɔrɔdasikan minnu latεmεnna Mali sɔrɔdasiw ma MINUSIMA taatɔ, o tε ka taa kεlεw kɔ Mali sɔrɔsiw ni kojugubakεlaw cε. Wa tuma o tuma n’u karila ɲɔgɔn na, a da bε to juguw la. U selen tε k’o ku fiyewu. O de kosɔn u b’a ɲinin ka fεrε sɔrɔdasiw ma dogo la, ka kεlε la jɔ-ɲɔgɔn-fε dabila. Nka an ka nsana dɔ b’a fɔ ko « banakɔtaala mana fεεrε o fεεrε tigε, dimɔgɔba b’o kalama ».
O de kosɔn Mali sɔrɔdasiw bɔtɔ Tumutu ka taa Bεri karidon utikalo tile 20 san 2023 nεgε kanɲε 12 waati la, u sera k’u yεrε tanga juguw ka jan fila masiba ma, k’a sababu kε kunnafoni ye.
U surunyanen Bεri la ni km20 ɲɔgɔnna ye, juguw tun bε ka pεrεnbaraninw don dugu jukɔrɔ u ɲε, k’u bεlεn yen. U karilen ɲɔgɔn na ; Mali sɔrɔdasi saba joginna, ka mɔbili kelen tiɲε pεrεnbaranin dɔ foronni fε. Kojugubakεla 11 tora sisi la, k’u ka mɔbili kelen jenin. PKM kelen, LRAC kelen, marifa mm12,7 kelen, PM wɔɔrɔ, moto duuru, arajo saba, ka fara marifakisε caman kan, olu sɔrɔla u kɔ.
Bεri ni tilebin cε ni km15 ye, dugu dɔ bε yen, nka mɔgɔ t’a kɔnɔ tuguni. Kojugubakεla kelen tun bε ka Mali sɔrɔdasifini don a yεrε la k’a jɔ sira kan k’i yεrε kε lakananbaa ye. Mali sɔrɔdasiw y’o dɔn joona ka kɔn k’o bɔ baara la. A kɔlɔsira ko Mali sɔrɔdasiw nani Bεri o ni sisan cε, basigi bε ka na sigidalamɔgɔw la.
Dɔkala Yusufu JARA
Avec plus de 2,56 millions de mètres cubes de déchets solides municipaux générés chaque année, le Mali est confronté à une crise structurelle de gestion des ordures, marquée par la prédominance des dépôts sauvages et une évacuation insuffisante vers les décharges..
Dans cet ouvrage, Hamadoun Touré nourrit notre curiosité sur l’illustre écrivain, Amadou Hampâté Bâ, qui a su traverser le temps. Les œuvres de ce grand défenseur de l’oralité sont intemporelles et l’ancien ministre chargé de la Communication nous le prouve dans ce livre palpitant.
«Sur les traces du destin», le nouveau roman de l’écrivaine Fatoumata Keita, vient enrichir la documentation du droit à la scolarisation des enfants..
«Ainsi va le monde», «Dualité» et «Vertus et abus» sont trois recueils de poèmes écrits par l’écrivaine Claire Paul Coulibaly. Ces ouvrages ont été officiellement présentés, la semaine dernière au Centre Djoliba de Bamako..
Le ministre de la Sécurité et de la Protection civile, le Général de division Daoud Aly Mohammedine, a procédé ce lundi 9 février à l’École nationale de Police à la remise officielle d’un lot important de 57 camions de transport de troupes, acquis intégralement sur le budget national..
Inner wheel international est une organisation féminine engagée dans les actions de bienfaisance à l’endroit des plus démunis, particulièrement les femmes et les enfants. Son gouvernorat du District 909 a organisé, jeudi dernier au CICB, sa 24è assemblée générale annuelle sous le thème .